Kuidas minust personaaltreener sai: Kaspar Kaldoja

Kuidas jõudsid personaaltreeneri ametini?

Treeneriks sain ma tegelikult läbi juhuse. Mängisin jalgpalli rohkem kui 20 aastat ja olles jõudnud elukutselise jalgpalluri etappi, leidis 2012. aastal mind haigus nimega tuberkuloos, mis viis mind jalgpallist aastaks eemale. Sellega kadus ka minu motivatsioon jalgpalliga kõrgemal tasemel edasi tegeleda. Tulin küll peale haigust veel Levadiaga Eesti meistriks aga sellest enam ei piisanud, et sellega tõsisemalt edasi tegeleksin. Küll aga koolitasin end jalgpalli treeneriks ja seda ametit pidasin nii Levadia kui Flora jalgpallimeeskondades.

Personaaltreeneriks õppisin Tartu Ülikoolis. Esialgu küll veel paralleelselt pallitreeneri ametiga, kuid mul lubati proovida personaaltreeneri ametit MyFitnessis. Täna töötan 100% personaaltreenerina ja seda Baltikumi suurimas spordiklubide ketis. Lisaks saab minu käe all ka massaažimõnusid tunda. Pean oluliseks enda pidevat arendamist ja õpin hetkel lisaks füsioteraapiat. Tulevikuplaaniks on nende kahe ala ühendamine ja paari aasta pärast saab loodetavasti juba minu vastuvõtule tulla.

Iga halb on millekski ju hea – kasvõi see, et haigeks jäin ja personaaltreeneri ala juurde sattusin. Olen tänu enda tööle kokku puutunud nii paljude huvitavate inimestega! Proovin püsida positiivse ellusuhtumisega ja juhtugu, mis juhtub, siis tuju peab ikka hea olema! Selline mõtteviis on mind alati elus edasi viinud ja ülearune stress minust ringiga mööda läinud. Nüüdseks olen tulnud lausa kolmel korral MyFitnessi parimaks personaaltreeneriks ja asjade käiguga loomulikult igati rahul.

Kas parima personaaltreeneri tiitli võti peitub ideaalse graafiku sättimises?

Päevas on mul keskmiselt 8-10 trenni ja päevad võivad üpris pikad olla. Alustan esimeste klientidega 6:45 ja vahel lõpetan viimase kliendiga kell alles 22 õhtul. Igakuiselt mahutan graafikusse 100+ trenni ja ka ühe koolinädala. Graafiku sättimine on vahel üpris keeruline, kuid õnneks olen suutnud aastatega piisavalt püsikliente leida, kes on ülimalt mõistvad ja tulevad mulle aegade sobitamisega vastu. Osadel klientidel on oma väga kindel trenniaeg ja teistel on jällegi võimalus olla paindlikumad. Ise annan endast alati parima, et klientidele vastu tulla nii palju, kui saan. Nädalavahetused proovin hoida eelkõige pere jaoks, puhkamiseks ja mõtete tuulutamiseks. Olen oma klientide üle väga õnnelik ja tänulik, paljud on minuga koos treeninud 3+ aastat, mõned isegi 4-5 aastat.

Vaba aeg – Netflix või midagi põnevamat?

Mulle meeldib uusi alasid proovida ja hiljuti olen omale uue hobi leidnud, milleks on langevarjuhüpped. Olen sel alal küll veel alles roheline aga 110 korda olen vabatahtlikult täiesti korras lennukist välja hüpanud. Talvisel perioodil saab hüppenumbreid suurendada välismaal ja käisin sel aastal Uus-Meremaal, kus avanesid tõeliselt maagilised vaated! Langevarjuga hüppamine on väga vabastav ja lõbus tegevus ja üldse mitte nii ohtlik, kui arvatakse. Olen mõned oma kliendid ka hüppama meelitanud ja sel aastal on nii mõnigi veel lubanud tulla. Soovitan vähemalt korra elus see ära proovida, kindlasti ei kahetse.

Veel tunnen end hästi mootorrattaga mööda linna ringi vurades, kuigi Eesti ilm ei ole selleks parim, aga suvest proovin maksimumi võtta. Harva mängin veel jalgpalli ka, olen tegelikult tagasi seal, kus alustasin – koduses Keila JK satsis. Kahjuks tihti mind siiski platsil palli taga ajamas enam ei näe. Oma klientidega suhtlen vabal ajal samuti ning väljaspool jõusaali teeme muud huvitavat. Kellega käime tennist, padelit, sulgpalli või muid spordialasid koos mängimas, kellega motikaga sõitmas ja kellega lihtsalt kohvikus kooki söömas. Meeldejäävaid tegevusi klientidega on maalimisest kontsertide ja puhkusreisideni välismaal! Heameelega viidan vaba aja ja vahel ka kiired lõunapausid oma neljajalgse pereliikme – bokser Stessiga. Ta on alati valmis nii jooksu- kui mänguringiks, aga ka kosutavaks maiuseks – täpselt nagu ma isegi 🙂

Kaspar Kaldoja

Kaspar on terve elu aktiivselt spordiga tegelenud. Ta on lõpetanud bakalaureuseõppe Tartu Ülikooli Kehakultuuriteaduskonnas ning õppinud M.I. Massaažikoolis massööriks. Peamiseks spordialaks on olnud jalgpall, kus Eesti kõrgeimal tasemel on ta mänginud pea 100 mängu ja esindanud Eesti noortekoondiseid üle 50 korra. Kaspar on olnud FC Flora jalgpalliklubi noortetreener ning massöörina praktiseerib peamiselt spordi-, klassikalist ja tai massaaži.