Nutihävitusseadmed
Nutihävitusseadmed
Jaan Aru, neuroteadlane, raamatu „Ajust ja arust“ autor. MOVE by MyFitness 2019/2020
Nutiseadmed on geniaalsed leiutised, mis lihtsustavad ja parandavad meie elu mitmeti. Ajuteadlasena väidan aga, et nutiseadmed teevad meie mõtlemise laisaks ja pärsivad seeläbi ka meie edasist geniaalsust. Kohe selgitan, kuidas, ning miks võivad nutiseadmed olla halvad nii meie endi kui ka meie laste ajule.
Kuidas ära tunda, et nutiseadmed on probleem?
Kui olete suvel rannas, sügisel metsas või talvel trennisaalis ja teie mõtteisse tuleb Facebook, Instagram või Snapchat, on see märk, et nutiseadmed kontrollivad osati teie mõtlemist. Kui tunnete nutiseadmest eemal olles ärevust, siis on teie suhe nutiseadmega ehk pisut kontrolli alt väljas. Kui teil jääb tegemata mõni tööülesanne või kodus juhtub midagi ebameeldivat, kuna olete oma kohustuste asemel nutiseadet näppimas, on sellest saanud probleem.
Miks nutiseadmed võivad ajule halvad olla?
Nutiseadmete liigne kasutamine ei võimalda meil ja meie lastel saavutada oma aju täit potentsiaali. Kui teil või teie lapsel oleks näiteks annet, et kirjutada mõni huvitav raamat või käivitada üks edukas idufirma, siis see jääb tegemata, kui teie või teie lapse aeg ja ajuressurss kuluvad nutiseadme vahtimise peale. Nutiseadme pidev kasutamine viib selleni, et täiskasvanu või laps ei jaksa ega taha enam täita keerukaid mõtlemist nõudvaid ülesandeid, kuid kahjuks nii idufirma käivitamine, raamatu kirjutamine kui ka kõik muud sisukad tegevused seda vajavad. Nutiseadmed kontrollivad meie elu ja aju.
Miks nutiseadmete liigtarbimine võib olla halvem kui suitsetamine?
Selge see, et suitsetamine on halb – me kõik teame seda. Aga üllataval kombel võib arutleda sellegi üle, et nutiseadmed on meie ajudele veelgi halvemad. Näiteks saab suitsetamise ajal ka mõtelda. Nutiseadmes sotsiaalmeediat lehitsedes seda teha ei saa. Suitsetamise ajal saavad inimesed tööle keskenduda, nutiseadmes lehitsemise ajal ja ka vahetult pärast seda on inimestel keskendumisega probleeme. Või natuke teistsugune näide: autoroolis suitsetamine ei tõsta õnnetusjuhtumite arvu, autoroolis nutiseadme näppimine suurendab aga õnnetuse juhtumise tõenäosust mitu korda. Ja mis kõige tähtsam: ainult väga väärastunud mõtlemisega inimene annaks oma lapsele kätte suitsu, samas kui paljud vanemad annavad oma väiksele lapsele nutiseadme – lapsed puutuvad selle mõnuallikaga palju varem kokku.
Kuidas hoida ennast ja oma lapsi?
Esimene lihtne reegel on see, et nutiseadmeid tuleks lapse ellu tuua võimalikult hilja. Olen ise kahe lapse isa ja tean, kui mõnus ja lihtne oleks neile kätte anda nutiseadmed, et nendega vaidlemise asemel midagi mõistlikku teha. Tegelikult ei tohiks me nii isekad olla: andes väikelapsele kätte nutiseadme, muudame tema elu ja aju. Seetõttu on minu pea kuue-aastane laps veel ilma nutiseadmeta.
Teiseks, me ise, täiskasvanud, peame ka oma harjumusi üle vaatama. Laste suhtes on ebaaus, kui nende nutiseadme kasutamisele seatakse piiranguid, samas kui ema-isa pidevalt oma telefoni vahivad. Kui kehtestate kodus reegleid, tehke neid kõigi jaoks. Ajutervise heaks on mõistlikud reeglid järgnevad:
- telefoniga õhtul voodisse ei minda;
- söögilauas pole ühelgi pereliikmel telefoni kaasas;
- õhtul, näiteks tund aega pärast õhtusööki, on nutiseadmevaba aeg, kus keegi ei näpi arvutit ega muid vidinaid. Kes selle vastu eksib, peseb näiteks nõud ja teeb köögi korda.
